Kes veel ei tea, siis ma ei ole abielus 😀 Ükspäev ikka aga ju võiks olla. Saaks ausaks naiseks ja nii. Teeks suure peo, pika laua ja sülti ja viina ja Ivo Linna ja kõik jutud.
See pidu võiks meil siin maal olla. Meil on siin isegi üks heinaküün olemas ja üldse mõnus ja ilus.
Ainult, et see heinaküün asub lauda küljes, on kohe-kohe sissekukkuva katusega, äärest ääreni igasugust prahti täis ja üleüldse igast otsast õnnetu. Ehk siis karta on, et seda pulmapidu veel niipea ei tule.
Pildil on uksest vasakul küüni osa ja paremal vana laut.
‘
Laudaosa asub kõrgel paekivivundamendil ning on palkidest ning vertikaalsete voodrilaudadega kaetud. Heinaküüni osa ehitamisele on natuke loomingulisemalt suhtutud ja seal on palkide vahel suured augud.
Nagu näha, siis katuseviil ei ole just sirge. Laudaosa sarikad on suhteliselt mädad ning mul on juba mitu aastat hirm, et see katus sisse vajub.
Meil on aga unistus. Unistus, et sellest laudapoolsest osast saab suvemaja ning heinaküünist katusealune, kus siis pulmapeo ajal ka natuke varju saab.
Kui me nüüd peika puhkuse ajal pikemalt maal olime, siis hakkas peiks vaikselt lauta tühjaks tegema. Ma mäletan, et kui ma väike olin, siis olid vanaonul seal sead, aga nii umbes 30 aastat pole seal laudas mingit elu olnud. Ja kõik seinad ja põrand ja latrid ja sulud jm laudaasjad on sellest ajast saadik seal omaette mädanenud ja olnud.
Ja ühel hommikul see hull kuhugi toast kadus…
Leidsin ta lauta tühjendamast. Pehkinud puit läks lõkkeplatsile, korralikum puukuuri ette, et nendest küttepuud lõigata.
Onju te ka näete potentsiaali?
Võidaks nüüd ainult lotoga mõne milku, siis saab äkki tanu alla ka enne pinssi.
LIISA (JA ABILISED) REMONDIVAD 
Lisa kommentaar