Paju: köögipõrand

Kui me oma maakodu remontima hakkasime ja “moodsa” põrandakatte alt laudpõranda leidsime, siis ma olin väga entukas selle osas. Rentisime suure lihvimismasin ja üritasime mitut värvikihti maha saada. Tahtsin siia ka vastavad postitused tagida, aga avastasin praegu, et ma sellest põrandast eraldi ei olegi üldse kirjutanud.

Kirjutame siis praegu. Köök oli 4a tagasi selline:

Siis me seal lõhkusime ja värki. Sellest kõigest saab lugeda siit, siit ja siit.

Kuna ma sellel ajal veel ei bloginud, siis ka väga palju ei pildistanud. Enne lihvimist oli põrand selline:

Ja peale naelte eemaldamist ja lihvimismasinaga tegemist selline:

Neid laudu oli suht võimatu puhtaks lihvida, sest nad olid kumerad (ääred kõrgemal) ning ka väga erinevad. Enamuses laiad lauad, aga osaliselt ka kitsad. Lisaks oli laudade vahelistesse pragudesse mingit vanakooli kitti vms pandud.

Mõnes kohas olid lauad kõvasti kannatada saanud.

Ja kuigi see põrand mind alguses ei häirinud, siis hakkasin juba eelmisel suvel plaani pidama see ikkagi üle värvida. Lõpliku tõuke andis meie väike Linnupoja, sest sellist põrandat on väga raske puhastada, sodi ei paista sealt välja ning ühe roomava inimtolmuimejaga see hästi kokku ei sobi.

Kuigi põranda värvimine pole üldse raske töö, siis minul võttis see ikka mitu päeva aega. Esiteks on meil köögis 4 ust, millest üks viib WCsse ning see sama Linnupoeg, kes tähelepanu tahab. Skeemitasin ja jupitasin seda põrandat igate pidi, et ei peaks põõsa all pissil käima või magamistoa aknast sisse ronima, et lõunaunest ärganud beebit lohutada. Ja no seda kõike pidi ju kaks korda tegema 🙂 Issi küll pakkus välja, et ta võib ise teha, kui kedagi ei ole, aga ma pole nii ammu saanud midagi värvida, nii et tahtsin kindlasti ise.

Aega võttisid ka need igasugused praod ja asjad, kuhu pidi pintsliga värvi panema ja siis üle rullima kõik.

 

Vot ei tea, mis kraamiga vanal ajal seda põrandat värviti, aga peale esimest kihti jäi värv mõnest kohast  praguline nagu kraklee. Õnneks teine kiht värvi tegi asja paremaks, kuid mõnes kohas jäi natuke ikka.

Lõpptulemusega jäin rahule. Koledad kohad ei ole üldse enam nii koledad.

Laps ka rahul. Kõik kotletitükid paistavad põrandalt kohe välja.

Kauges tulevikus on meil plaan see põrand üles võtta, alt ära soojustada ja siis uued ilusad põrandalauad panna. Aga seniks peab hakkama korralikumalt põrandat puhastama, sest kõik mustus on nüüd kaugele näha 🙂

P.S Terava silmaga lugeja (:D 😀 :D) näeb ülemisel pildil ka issi tehtud ilusaid piirdelaudu uute akende (loe siit) ümber 😉