Ma siin postituses kirjutasin, kuidas ma suve jooksul plaanin Hertale ka ühe mudaköögi meisterdada. No läks nii, et mudaköök on valmis, aga mina sain ainult öelda, et mis ja kuidas ning paar pintslitõmmet teha, ülejäänud tegid meie pere mehed. Kui sul vedeleb kuskil paar euroalust, siis on mudaköögi tegemine imelihtne. Meil vedeles täpselt üks parajalt... Continue Reading →
Tänks to koroona on mu isal tekkinud palju vaba aega. Ja kui tal on juhtunud, et vaim ka veel peale tuleb, siis on meil maal igasuguseid tegevusi toimunud. Kõige suurem selle kevade tulemus on mänguväljak lapselapsele. Lihtsalt remargi korras, et kui mina väike olin, siis ei olnud seal mingitki mänguväljaku alget, aga õeke mul sai... Continue Reading →
Kogu see viimane 8 - 9 kuud alates sügisest on minu jaoks sellel aastal kuidagi raske olnud. Laps juba suurem ja suhteliselt iseseisev, aga ma ei suuda ennast midagi asjalikku tegema sundida ning olen ennast natuke kasutuna tundunud. Võiks ju mingit käsitöö asja teha, aga no üldse mingit vaimu peale ei tule. Selleks, et natuke... Continue Reading →
Ma olen siia blogisse päris palju sarnaseid pilte pannud: Tegelikult on majal teine külg ka. Põhjapoolne. Mitte nii ilus. Ega seal keegi eriti ei käi, aga ma juba ammu tundsin, et vaja seda ka veits tuunida. Eks me natuke oleme seal kogu aeg kõpitsenud, sest veel paar aastat tagasi kasvasid seal üldse suured elupuud. Peale... Continue Reading →
Kui Liisa õue jõudis, oli värva juba eest ära... Kui päris algusest alustada, siis meil on majal uus uks (miks ja kus, sellest ma veel ei räägi, sest vajab enne veel tuunimist). Ja vanast väravast uue ukseni polnud enam kõige otsem tee. Ja no peika peale rattaga Tallinnast maale sõitmist (105 km) arvas, et kui ta juba... Continue Reading →
Juba aastaid tagasi tegi issi meile maale vanast loorehast kiige. See kiik on mu lemmik, kus kuldvihma all õhtupäikest ja -vaikust nautida. Mõnus. Pilt aastast 2011. Eelmisel suvel sai see kiik väikese makeover`i. Kaisa ja Toomas värvisid selle valgeks, et me saaks seal peal oma suure kõhu pilte teha. Pilt: Sandra Lahi Nüüd ma saan... Continue Reading →
No ega eriti ju ei teinudki. Aga eks meil ole veits vabandusi ka - ilmselgelt läks enamus auru majaehitamiselelammutamisele ning mina olin selle suvise palavuse kohta veits liiga rase, et produktiivne olla. Samas kõik igapäevased asjad nagu niitmine, rohimine, riisumine, koristamine jms tuli ju igal juhul teha. Niipalju tubli olin küll, et lihvisin ära vana... Continue Reading →
Kuna mind augustis kopamehe käik nii palju rõõmustas, siis tellis peika oktoobris uue kopamehe 😀 Õnneks teise kopamehe leidsime naabruskonnast ühe tuttava tuttava, kelle peale lihtsalt varem ei tulnud. See tähendab, et nüüdsest saab seda kopandust natukene lihtsamini tellida ja planeerida (ehk kopamees tuleb kindlasti paar korda veel - jeee!). Uuel kopamehel on selline pisike... Continue Reading →
Majaehitusega on jätkuvalt selline olukord, et üks samm edasi ja siis kaks tagasi. Kuigi me oleme ajaliselt kõike varuga planeerinud, siis tegelikult võtab kõik ikkagi veel 100 korda rohkem aega ja vahepeal on mul küll ikka juba väga kurb olla. Kõige selle juures tundus mulle juba kevadel, et nii oluline oleks, et midagigi oleks valmis.... Continue Reading →
Kõikidel ajutistel asjadel on teaduspärast kombeks saada igavesteks. Aga mitte minul! 😀 Need tutikad peenrakastid jäävad kasutusse heal juhul 1-2 aastaks, sest kui aed ilus ja korras, siis on peenramaaga ka hoopis teistsugused plaanid (või noh see plaan, et plaan tuleb). Maja meil hetkel põhimõtteliselt ei ole ning aed on ka üks suur õnnetuse hunnik.... Continue Reading →
LIISA (JA ABILISED) REMONDIVAD 