Minu jaoks on igasuguste asjade valimine suhteliselt keeruline. Eriti keeruline on siis, kui ilusaid asju on hästi palju, sest no kuidas sa valid seda ühte kõige ilusamat.
Kui me (või no mina) 3a tagasi maakodu vannituppa põrandaplaate valisin, siis oli see mu esimene teadlik suurem plaadiralli. Käisin siis läbi suure koguse Tallinnas asuvaid plaadipoode ning pildistasin üles 16 erinevat plaati. Kohe jäid kripeldama lapitehnikas plaadid, mis asusid „mingis outletis Järve keskuse taga“ 😀 Siis oskasin ainult küsida, et kas plaadid ka põrandale sobivad ning muu ei tundunud oluline, sest ilusad olid ju!
Nüüd olen vahepeal targemaks saanud ning kuna mu sõbranna ostis omale sauna põrandale täiesti libedad plaadid, siis võib-olla oleks kellelegi veel mu teadmistest kasu.
Plaatide valik on meeeeeletu. Meie läksime suhteliselt ilma ideeta plaadisalongidesse ja see kogus näidiseid + kataloogid ajavad ikkagi juhtme suht kokku. Nii et mingi idee või kasvõi pinteresti pilt võiks alguses olemas olla.
Õnneks on enamuses Tallinna plaadisalongides väga meeldiv ning abivalmis klienditeenindus. Meie maja plaadid tulevad Noto viimistlussalongist ning seal ma kahel juhul just pilti näitasingi ning väga kiiresti otsisti mulle võimalikud valikud välja.
Minu suurim hirm plaate valides oli see, et äkki mulle varsti enam ei meeldi. Trendid muutuvad ju nii kiiresti. Mäletan, kuidas üldse mitte nii ammu oli mu lemmik värvikombo pruun ja salatiroheline.
Kui seinavärv ei meeldi, siis on lihtne – värvi üle! Aga plaate ju nii lihtsasti ei vaheta. Samas ei tahtnud ma ka liiga turvalist ja igavat valikut teha. Ja no see mu errorisse ajaski.
Kui ma siin plaatidest kirjutasin, siis oli postituse all üks kommentaar, mis soovitas köögipõrandale täismassplaati, sest tavalisel keraamilisel plaadil, kui kild välja tuleb, jääb alt plaaditäidis näha. Keraamiline plaat, mis toodetud looduslikust valgest või punasest savist, on palju pehmem ning sobib pigem seina. Täismassplaadi omapäraks on see, et ta on segu erinevatest savidest, ta pressitakse tugeva surve all ning põletatakse kõrgel kuumusel – kuni 1300 °C kraadi juures. Tulemuseks on väga vastupidav ning väikese veeimavusega plaat, mis on ka külmakindel. Täismassplaat sobib nii seina kui põrandale, on olemas nii glasuuritud kui glasuurimata, seega praktiline aga rohkemate viimistlusvõimalustega.
Meil olid kodus ka mitmeid arutelusid teemadel, kas heledad või tumedad plaadid. Tumedad meile nagu meeldisid rohkem, aga kartsime, just vannitoas, veeplekke. Uurisime lausa variante, et kas saaks mingi filtri panna kuhugi, et lubjaplekke vältida. Ka esikuplaatide puhul pidasime oluliseks, et iga sodi kohe välja ei paistaks. Samas, kui valida must plaat, millel kerge reljeefne tekstuur või viimistluses näiteks kiviimitatsioon, ei ole veeplekid ega näpujäljed enam nii hästi näha ja ei saa öelda, et tegemist ebapraktilist tooni plaadiga. Seega, kõik on võimalik – tuleb vaid teada oma visiooni ning salongis oskab professionaalne konsultant leida parima lahenduse.
Plaate on ka hästi erinevaid suurusi. Need samad maakodu 40x40cm plaadid ma ostsin ära ja siis isa pidi südari saama, et mismoodi nendega nüüd siis seda põrandakallet peaks tegema. (Kalle on väga oluline, mu esimeses kodus jooksis kõik vesi äravoolu asemel ukse ette. Ehk siis kodu ostes laske alati ka dušil natuke joosta :D) Õnneks maakodus lahendasime olukorra renniga. Meie linnamaja 1. korruse põrandaplaadid (sama mustriga plaat läheb esikusse ja kööki) valisime sama mustriga plaadi, aga erineva suurusega. Suurt plaati on lihtsam paigaldada. Meie plaati oli valikus 30×60 cm kuni 120×120 cm ehk saab täpselt endale vajaliku suuruse välja valida.
Kuna majas on lapsed (ja täiskasvanud :D), siis on tähtis, et vannitoa ja sauna põrandaplaat oleks libisemiskindel. Sõber guugel ütles, et plaatidel on libisemiskindluse grupp ehk mida suurem number, seda karedam plaat. Hakkasin kohe võimalikult suure grupiga plaate vaatama, kuid selgus, et need on mõeldud avalikesse kohtadesse (nt kaubanduskeskused) ning neid koju maha pannes ma ilmselt peaksin neid karedaid plaate hambaharjaga hakkama puhastama. Lisaks meenus, kuidas meie maja noormees ühes spas oma põlve koledasti sellise ülikareda plaadi peal katki kukkus.
Lisaks on plaatide kulumiskindluse grupp. Tähtis on vaadata, et esikuplaadid ikka sellised on, mis pidevale jalatsiga tallumisele vastu peavad (glasuur ei kulu). Samas koduses majapidamisest sellist toas jalatistega traavimist enamasti ei toimugi.
Plaate tuleks kindlasti osta ka mõningase varuga. Suhteliselt nõme on, kui pärast mõned ruutmeetrid üle jäävad, mida millekski kasutada ei saa. Veel nõmedam on aga, kui jääb puudu.
Tihti kardetakse, et salongi valik on kallis ning seda ei saa endale paljud lubada. Tegelikult on valik äärmiselt suur nii disaini valikult kui hinnalt. Salongides on tööl professionaalsed konsultandi, kes oskavad kombineerida kokku trendika ja südamelähedase vannitoa, mis jääb soovitud hinnaklassi ning täidab kõik unistused. Ma võiks praegu puusalt umb 20 vannituba erinevalt ja ägedalt ära plaatida 😀
Valides plaate tuleb arvestada, et laos kindlasti kogu valikut ei ole ning tarne võib aega võtta.
Lõpetuseks. Pole tähtis, millise plaadi sa ostad, kui plaatija peast natuke uhhuuu on. Stiilinäide ühest salajasest kohast 😀
*Postitus on sündinud koostöös Noto viimistlussalongiga
Nõustun vist iga sõnaga. Mind ajas ka see plaadimajandus täiesti ogaraks. Leiad küll meeldiva tooni/mustri, kuid lõplik pilt selgub ju alles siis, kui tööd valmis on. Seega suht riskibisness. Mul alati plaatimistöödega on neli etappi: 1) poes meeldivad täie-gaaa 2) viin koju, mees ütleb mhm enam-vähem, ma juba paanikas appi kellelelgi ei meeldi, halb otsus 3) mees paneb plaadid seina ja ma olen endiselt arvamusel, et tegin kohutava valiku 4) plaadid on seinas ja vuugitud ning mõtlen, et ah tegelt ju pole hullu 😀
MeeldibMeeldib