Kodu planeerimine: veetorud

Kui suuremad kanalisatsioonitorud paigas, siis on väiksemate torude kord. Kuna veetorud on väiksemad, siis on neid ka kergem igale poole peita.

Kui tulevad uued valatud põrandad, siis on kõige lihtsam torud kohe põranda sisse peita. Siis peab põrandaid valades plaan kindel olema, kuhu täpselt miski tuleb, sest hiljem neid muuta on keeruline. Uskumatul kombel said meie veetorud enam-vähem õigetesse kohtadesse ning sellel teemal me pole väga masenduma pidanud. Jess! 😀 Väikesed võidud!

Meie maja seinad on 50cm Bauroc kivist, mille üks pluss (samas ka miinus) on, et selle sisse saab igasuguseid asju lihtsasti sisse freesida. Puitkarkassiga see mõnevõrra keerulisem, kui vill jms ka juba paigaldatud.

Kui planeering juba selge, et kust torud jooksevad ja kuhu neid ikka mõistliku vaevaga peita saab, siis saab minna torusid ostma. Enne peab aga otsustama, kas plastik-, alupex-, vasktorud või mingi neljas variant. Meie valisime aluplex torud, mille sisemine ja välimine kiht on plastikust ning keskel alumiinum. Metall toru keskel annab hea töödeldavuse ehk hoiab kuju nagu vask ning plastik on mustuse ja ummistuste vastu + ei roosteta.
Aluplex siiski igale poole ei sobi. Näiteks sauna tuleb meil tavaline vasktoru, sest kerise juures kerkivad temperatuurid väga kõrgele.

Meie soovitame seinasisesed torud kõri (natuke suurem plastiktoru) sisse panna. Kõri on suhteliselt tugevast plastikust toru, mis võtab alati nö esimese löögi endale. Näiteks kui puuriga kogemata toru tabad, siis ilmselt kuuled enne naljakat kõrinat ja lõpetad töö, kui rõõmsalt torusse augu teed. Me oleme võimalikult palju asju planeerinud niimoodi, et väike võimalus, et midagi juhtub, aga kui juhtub, siis ei ole katastroof. Lisaks tasub panna kõrisse ka külmaveetoru, aga soojaveetoru panna isolatsiooni sisse (et soojusenergia jääks toru sisse).

Tead seda tunnet, et tahad käsi pesta, aga enne ootad pool päeva, et kraanist sooja vett tuleks? Ja selleks ajaks oled sa soojaveekraani nii põhja keeranud, et tuleb tulikuum vesi. Meil hakkab kohe sooja tulema, sest meil toimub sooja vee tsirkulatsioon. Loogika on, et kui vett ei kasuta, siis torudes olev soe vesi jahtub maha. Sellepärast peadki tavaliselt sooja vett ootama. Tsirkulatsioon töötab nii, et on pump, mis koguaeg vett ringi ajab (ka katlast läbi) ning seetõttu on vesi koguaeg soe.

Selleks, et tsirkulatsiooni saavutada pidime kraanini tooma 3 toru, mitte 2 (külm ja soe) nagu tavaliselt. Meie lahendasime selle natuke teisiti – panime ringluse tööle 1. korruse lae alla, kust läbi lae lähevad umb 1,5 m torud kraanini. Tundub mõttetu lisavõimlemine? No võib-olla natuke tundub, aga samas kui on suur maja, siis mõnes kohas ootad seda sooja vett ikka liiga pikalt.

Kui kellelgi on vaja majja vett tuua, siis võiksid kõik torude liited olla keevisliited. Keevisliide tähendab, et torude ühendus kohad keevitatakse (plastmassist muhv sulatatakse kahe toru peale kinni) kokku ning seeläbi tehakse need liited eriti tugevalt. Meil tuleb vesi majja läbi PEM32 toru ning enne oli sellel sokli juures tavaline keerme liide (torud kokku keeratud). Kui drenaaži tehes kõik selle lahti kaevasime, siis oli näha, et sealt oli ikka omajagu vett lekkinud (arvestades, et ennem arvestit, siis võib öelda, et pole meie asi, aga meile ei meeldi raiskamine ja poolikult tehtud asjad).

Lisaks tuleks kindlasti läbi mõelda ka kõik võimalikud veevajadused õues:

* kus autot pesed – kraan võiks olla lähemal kui 15m. Meil tuleb läbiviik välistrepi allaveefilter
otse tehnoruumist õue;
* aias kasutamiseks vajaliku vee kraan;
* vesi aiamajja – vesi peab minema läbi peaaervesti ehk siis tulema majja ja siis jälle majast välja kõrvalhoonesse;
* vesi kasvuhoonesse – meie viisime veetorud aiamajja ning aiamajast lähevad need tulevikus edasi kasvuhoonesse. Siin peab jälgima seda, et oleks võimalik talveks torud puhtaks puhuda (õige kalle), sest muidu võivad torud katki jäätuda.

Kõikide õues asuvate torude juures on üliolulisem mõelda sellele, et torud ei külmuks. Torud tuleks kaevata sügavamale kui 80cm (peaks olema külmumise piir). Lisaks tuleb õue veevõtu kohtades mõelda, kuidas need vastu talve veest tühjaks saab lasta. Kõikidele veetorudele õues on meil sügavus 1.3m+ ehk läks koos kanalisatsioonitorudega maha ning sama sügavale. Panime kõikidele torudele penoplastist plaadid ka peale/ümber, kuna osades kohtades nö vahemaa maapinnale on väiksem ning igaks juhuks panime lisa soojustuse.

Sisetorustiku juures tuleb kindalasti veel arvestada nö tehnoruumi seadmetega, mis võivad ka mööda maja laiali olla:

* veefilter – eriti oluline maamajade puhul. Meil maal juba vannitoa valged plaadid alt rauase vee tõttu oranžikad :(. Me linnas panime igaks juhuks nö mudapüüduri peale arvestit (enne arvestit ei tohi vähemalt linnas enam olla), kui peaks juhtuma, et trassist tuleb midagi suuremat;

* tsirkulatsioonipump – tänapäeval väga pisika asi ja suhteliselt vaikne;

* boiler – meil on koos katlaga, aga nt 300l boiler on ikka omajagu suur ning tuleks läbi mõelda, kuhu see mõistlik mahutada on;

* paisupaak – 5l peaks olema piisav maja jaoks, aga ruumi võtab ka see.

Kui keegi arvab, et midagi jäi siit jutust välja, siis andku ruttu teada. Sest noh…ilmselt jäigi 😀 😉