Kodu: Liivaprits

Meil käis lõpuks kauaoodatud pritsumees.

Küsisin erinevatelt liiva- ja soodapritsijatelt pakkumised juba suvel 2018 ehk peaaegu poolteist aastat tagasi.

Sellel hetkel oli seis selline.

Nüüd oli seis hoopis teine. Sokli peal seisis maja, üks suur sein oli üldse maha võetud ning natuke seinu ka juba krohvitud.

Kuigi pinda vähem, siis hinnas me ei võitnud. Eelmisel suvel tehes poleks olnud vaja peale pritsimist puhastada, sest seest oli vaja niikuinii veel tühjaks kaevata kõik.

Hinnapakkumised olid väga erinevad. Valisime jällegi inimese, kes tekitas meis usaldust. Hinnapäringule panin kaasa pildid ning enamus tegid pakkumise selle järgi. Kuid üks pakkuja soovis tulla objekti vaatama ning tegi pakkumise selle järgi – tööde pikkus ning hind pea kaks korda suurem kui teistel. Kuna meil oli väga palju pigiplekke ning muud jura kivi peal, siis selgitas mees väga hästi ära, miks kulub palju rohkem aega.

Kuidagi läks asi aga nii, et töödeni jõudsime alles praegu. Selleks, et kuluks vähem liiva ja tööaega, puristas peika piikvasaraga suurema sodi enne maha.

Ja siis tuli pritsimees. Töö oli ilmselt keerulisem kui ta arvas, sest planeeritud 4 tunni asemel kulus kaks korda rohkem aega.

Käisime mingi hetk Linnupojaga objektil luuramas ka, aga töömees vist oli siis just lõunale läinud. Pilte saime ikka teha.

Näha on, et liivakiht maha jääb päris korralik.

Ja töö on üle keskmise tolmune.

Peale pritsimist koristas töömees liiva kokku ning siis lasi veel survepesuriga kõik seinad üle, et ka seintelt veel viimane sodi maha saaks.

Idee oli selles, et vesi kuivab ära ja siis saab ülejäänud liiva kokku pühkida. Meile see variant väga ei meeldinud, nii et sõitsime õhtul lapse autos magama ning koristasime tund aega poolmudast vett keldri põrandalt kokku. Polnudki ammu kahekesi majal toimetada saanud. Remontika missugune.