Kui akende tellimine oli suhteliselt valutu protsess, siis terrassiuksega nii lihtsalt ei läinud. Nagu ma selles akende postituses juba ka kirjutasin, siis tahtsin kindlasti ise enne ust katsuda ja testida.
Viking Windowsisse sattusin ühel laupäeval natuke enne sulgemisaega. Tööl oli veel ainult müügimees Margus ja ainuke klient olin mina. Sellest sai alguse meie koostöö Margusega, kelle kohta meil on ainult palju häid sõnu rääkida.
Valisime Viking Windowsi Innova lükandukse. Mulle just meeldis, et avamisel liugleb uks väljaspool. Uksel on kolmekordne pakett, mistõttu on U-arv suhteliselt madal. Ust saab lukustada ainult seestpoolt.
Peale seda käiku läks mitu kuud aega, kuni me Pätsiga kahekesi uuesti Vikingusse läksime. Teised müügimehed meie vastu eriti huvi ei tundnud, nii et marssisin kohe Marguse juurde ja ajasime oma asju temaga. Päts vaatas ka ukse üle. Selgus, et uks uputatakse osaliselt valatud põranda sisse. Me tahtsime, et uksepakk jääks põrandaga täiesti tasa, mistõttu oli vaja ukse mõõte veel tulevikus täpsustada. Sellel hetkel meil ei olnud veel päris selget arusaama kui paks kiht tavaari paneelide ja parketi vahele tuleb.
Vahepeal läks jälle mitu kuud mööda. Majale said aknad juba ette, aga terrassiuks oli ikka veel tellimata.
Lõpuks saime mõõdud paika ning läksime kolmandat korda Vikingusse. Päts üritas seal mingite teiste meestega jutule jällegi saada, aga õnneks oli Margus tööl 🙂 Saime jutud räägitud ja tulime tulema. Margus saatis kohe kinnitamiseks ka uue hinnapakkumise.
Sealt edasi ei läinud ikkagi lihtsamalt. Lõpuks sai allkirjastatud viies pakkumise versioon. Peksime ka ise ikka korralikult segast (nt olime unustanud, et kõik aknaavad läksid 10cm kõrgemaks) ja jokutasime korralikult, kuna polnud ju päris kindlat arusaama, kui palju see valatav põrand tõuseb. Margus pidi päris mitu korda helistama ja uurima, et kas me ikka mäletame veel, et ta ootab vastust 🙂
Kui kõik detailid paigas, tuli Viking Windowsist ka mõõtja, kes augu igaks juhuks üle mõõtis.
Ukse mõõtudeks sai lõpuks 2970 mm x 2510 m. Eks siis tulevik näitab, kas pakk jääb põrandaga tasa või siiski mitte 😀
Enne kui ukse ette saime panna, oli vaja aknaalune pind teha selliseks, et ei tekiks külmasildasid. Selleks peab pool uksest olema styrofoami ja pool kivi peal. Ehk siis õuest tuleva külma katkestab akna all olev styrofoam ära. See katkestuskoht peaks jääma umbes täpselt sinna, kus algab aknaklaas. Kui seda ei teeks, siis kanduks külm mööda kivi tuppa ning ukseesine põrand oleks külm. Jube lihtne ju. Alloleval pildil on styro sinine joon näha ehk tekib parem arusaam 🙂
Mõned nädalad veel läks aega, kuni lõpuks olid paigaldusmehed õuel ja uks kohal. Kuna uks maapinnast on väga kõrgel ja seal all täpselt auk, kust läheb keldriuks, siis oli tõstmine päris riskantne.
Igatahes. Mehed kohal, uks kohal, Päts keset tööpäeva kohal, aga keda ei olnud, oli tõstukimees. Tõstukimees oli läinud lõunale 😀 No liiga tüüpiline ju.
Kahe tunni pärast tuli ka tõstukimees ja võis ukse paigaldamisega alustada. Uks kaalus u 400kg, aga ette ta sai, mis näitab, et paigaldajad ei olnud mingid suvalised papist poisid.
Oo, mis kaunis vaade iluaiale.
Uks samamoodi nagu aknadki – seest valge raamiga ning väljast graniithalliga.
Nüüd on kardinaid ka vaja 😀
Lisa kommentaar