Enne kui sisetöödega sai edasi minna, oli vaja paika panna kõiksuguste torude augud. Ehk siis pidime otsustama ära, kuhu tuleb vannitoas vann, kraanikauss ja dušinurk ning köögis valamu ja muud sellised nipet-näpet väikesed otsused 😀
Ehitusmees Martin puuris augud põrandatesse. Natuke sai ka peika puurida. Väiksemad augud puurisid mehed käsitrelliga. Väiksemad augud on mõeldud uhtvee jaoks ehk kraanikausside ja vannide äravoolutorudeks.
Suuremate jaoks kasutati juba spetsiaalset freesi ja pukki. Üks suurem auk oli vaja puurida diagonaalselt, kuna otse alla minnes oleks sattunud otse paekivi müürile. Aga lihtsad asjad ongi nõrkadele rohkem.
Tulevikus saab nõusid pestes aknast liivakasti vaadata. Selleks, et torud jääksid seina sisse, oli vaja freesida seina korralikud vaod, et hiljem torud sinna sisse ära käänata põlvedega. Peale põranda valamist siis jääb mulje, et torud tulevad seinast välja ja jäävad vähem ette. Vannitoas annab selline lahendus võimaluse paigalda kraanikausikapi, mis on kõrgemal või peenikestel jalgadel ilma, et koledad torud kuskilt välja paistaksid.
Kõikide kraanikausside (lisaks köögivalamule kaks WC ja üks vannitoa oma) torud said seina sisse. Sinine toru on äravooluks ja mustad on külm- ja soe vesi.
Teise korruse vannitoa torud lasime kõik otse läbi põranda esimese korruse lae alla, kuna sinna tuleb ripplagi. Ripplagi tagab, et alati pääseb torudele suhteliselt kergelt ligi võrreldes sellega, et oled valanud torud põrandasse ja siis midagi juhub.
See sõna ripplagi tekitab mulle alati judinaid, sest esimesena tuleb meelde see ruudulagi, kus vahtplastist ruudud plastikraamil. Ripplagi võib ka midagi muud õnneks olla 🙂
Torutöödest kirjutan kindlasti täpsemalt, kui torud kõik ühendatud.
Lisa kommentaar