Meil on täiskelder, mis meie plaanides on kuiv koht. Kuna meie kandis on sügiseti – kevadeti suhteliselt vesine, siis sai kohe alguses selgeks, et kindlasti on vaja majale teha korralik drenaaž. Me oleksime võinud lootma jääda ka ainult hüdroisolatsioonile vundamendil (purvahule), aga vesi on liiga suur jõud, mida ei maksa niisama proovile panna ega alahinnata. Nukker kui sügisel oleksis põrandal praod sees ja vesi immitseks sisse. Nii et siis drenaaž.
Alguses oli meil plaan see töö sisse osta. Ühed töömehed käisid isegi kohal, aga nendega rääkides sai peikale selgeks, et kraavi peame eniveis ise laskma kaevata ja purvahuga saab kiiremalt teha, kui nende poolt pakutavat hüdroisolatsioon. Tundus, et mis neid torusid maha panna siis ikka ära ei ole. Oo püha naiivsus :D.
Drenaažitorude tootjatel (nt uponor ja pipelife) on olemas väga head juhendid, natuke guugeldamist ja teooria saab igaüks selgeks 🙂 Tundus selline ühe nädalavahetuse töö. Selle eest ju ometigi ei hakka kellelegi maksma. Peale teooriatundi hakkas peikal praktikavoor. Aga nagu tavaliselt, siis tekkis suure kuhjaga takistusi ja töömahu muutusi.
Kraavi kaevamine oli juba omaette õnnetuste rada nagu teada mu kopamehe postitusest. Kui kraav lahtis, siis läks drenaaži paigalduseks.
Drenaaži jaoks on vaja killustikku. Killustiku tellisime isekallur.ee lehelt. Kõige mugavam ja loogilisem lehekülg. Killustikku tellisime alguses 6 tonni ja hiljem veel 15 tonni.
Drenaažikraavi põhja panime geotekstiili, siis umb 10cm kõrguse ja 50cm laiuse kihi killustikku.
Killustikupadjale õige kaldega drenaažitorud ja otstesse kaevud. Torud uputasime killustikku ja peale veel umb 20cm killustikku. Ja kõige selle tõmbasime geotekstiiliga vorstiks pealt kokku.
Kirja pandes jälle tundub nii imelihtne. Keeruliseks tegi asja see, et lisaks drenaažile on kraavis veel igasuguseid torusid, kus peal tallata ei tohtinud. Kraavi äärtes olid aga suured liivahunnikud, kuhu käruga ligi ei saanud. Ehk siis 21 tonni killustikku, mis oli ilusas hunnikus kraavi kõrval, oli vaja saada ühtlaselt kraavi laotatud. Veerand maja killustiku põhjast sai kotiga tassitud, kuna torude rägastik oli nii suur ja äärtes kõrgusid suured pinnase mäed. Ülejäänud aiakäruga manööverdades.
Aga enne kui jõudsime midagi tegema hakata torude ja kaevudega, tegime ilusa suure tellimuse FEBi ja ei viitsinud kohe õhtul järgi minna. Muidugi sai see viimane otsus kohe karistatud. Suur ehitusjumal ei armasta laiskust ja lasi oma jüngritel häkkida FEBi ja kustutada andmebaasid puhtaks, et me kindlasti ei saaks järgmise 2 nädala jooksul mitte midagi FEBist kätte. Õnneks on meie elus üks Martin, kes vajaliku kraami linnapealt kokku kraapis. Kõik see võttis lihtsalt jällegi palju rohkem aega kui esialgu planeeritud.
Üheks suurimaks probleemiks oli kanalisatsioonitorude rägastiku kokkusobitamine drenaažiga nii, et kõik kalded ikka õiged oleks. Kanalil ei tohi olla kalle liiga suur, kuna siis vesi läheb ees ja paks jääb ummistama ja kui kallet pole või valele poole, siis saab veel rohkem nalja.
Lisaks veel teistele hoiatuseks, et alati on lihtsam kaeve ja vaatluskohtasid paigaldada, kui kõik on veel lahtine ja saad rahulikult askeldada (veits loogiline). Suure vaatluskaevu jaoks pidi kaevama mitu m3 pinnast mägede vahelt ja lootma, et see kõik sisse ei vajuks (vajus ja korduvalt). Üks väikese vaatluskaev jäi alguses panemata ning selle vahele nihverdamiseks pidi kõik lahti kaevama ja liikuvmuhvide ja muude kaadervärkidega selle õigesse kohta saama. Ajakulu jälle 10x võrreldes kui oleks kohe mõeldud :D.
Kuna kraav oli olemas, siis oli rohkem kui mõistlik kohe maha panna ka igasuguste kommunikatsioonide kaablid. Kui keegi mõtleb, et kommunikatsioonide mahapanek on kiire (mis need 8-9 toru/kaablit kõrisse ajada ja kohale vedada), siis on ta sama optimistlik nagu mu peika. Ikka iga asi võtab korralikult aega, eriti kui ehitad maja esimest korda.
Mõned kõrid on eriti pikad (u35m) ja millegi jämeda sinna sisse ajamine võttis palju rohkem aega kui arvasime (võiks juba ju õppida eks). Kõike neid torusid ja kaableid ja kanalisatsioone sai nii palju maha pandud, sest üritasime võimalikult palju asju ette mõelda ning järgmise 10 aasta vajadused ja veel 100 muud võimalust ära katta. Näiteks on meil ju aiamajake, mille otstarvet me hetkel veel pole selgeks mõelnud, aga võimalus on sinna nüüd teha nii saun, külalistemaja, väliköök – mida iganes. Lisaks aiaväravate mootorid, aiavalgustus, dreenažikaevu pump jms elektrivärk.
Veel on tulemas gaasimehed, kes peaksid panema lisaks ühe gaasitoru. Lisaks on vist vaja kuhugi üks kõri, et sinna saaks kunagi ja kuidagi valguskaabli (andmeside jaoks) panna, mis peaks jõudma kommunikatsiooni kappi. Selle kaabli võib lasta Telial (väga) suure raha eest panna või siis panna ise ja kutsuda Connecto mehed seda ühendama. Connecto on aga nii popp koht, et siiamaani ei ole õnnestunud seal kellegi jutule saada ega ühelegi meilile vastust.
Kopamees käis 11. augustil (reaalseks tööks läks 25. augustil) ja kuigi suurem osa kraavist on tänaseks kinni aetud (käsitsi), siis päris valmis kõik ikkagi veel ei ole. Ehk siis peika keeldub valgel ajal koju tulemast, et saaks kuskil kraavis istuda ja midagi teha. Täna on 23. september – niipalju siis ühe nädalavahetuse tööst.
LIISA (JA ABILISED) REMONDIVAD 