Tundub, et enam mitte niikaugel ei ole see päev, kui me reaalselt maja ehitama hakkame. Mida me aga ei ehita, on uus vundament. Küll aga tuleb vana nii seest kui väljast natuke tuunida. Samuti oli vaja keldrit süvendada. Ning enne ehitamist on vaja kogu praht ellimineerida.
Vundament seest
Vundament seestpoolt on meil plaanis liivapritsiga puhastada. Liivapritsi hinnapakkumisi sain seinast seina ning odavama ja kallima vahe oli kahekordne. Kõige kallim pakkuja oli ainuke, kes tuli kohapeale olukorda hindama ja hindas töö mahuks 2 päeva (ehk siis loogiline, miks palju kallim kui teised). Liivaprits sellepärast, et peakivi me kinni ei kata, vaid kavatseme ilusasti vuukida ja eksponeerida.
Kuna liivaprits tähendab, et pärast on põrandal väga palju liiva, siis lööme kaks kärbest ühe hoobiga ja kasutame seda liiva ka oma keldripõranda aluskihina.
Kui maja põrandat lõhkusime, siis avastasime ühe lisa keldriruumi, mida vanadel joonistel ei olnud (üleval pildil ka näha).
See oli täiesti liiva ja mulda täis.
See tähendas, et tuli juurde lõhkuda üks uksekoht. Uste tegemiseks paekivisse ei ole vaja muud kui 30 kraadist kuuma, musklimehest peikast ja piikvasarat.
Peale seda hakkas hull kaevamine. Kaevamine, käru täitmine, kärutamine ja käru tühjendamine, mis iseenesest ei olegi väga hull, ainult, et käru tuli välja lükata ülespoole ja väikesest keldriaknast.
Issi eemaldas vana rauast lampkasti (mitte nii peene nimetusega kast, kuhu enne kanalisatsiooni panemist igasugust fekaalikraami koguti :D)
Lisaks kaevas peika koos oma isa abiga kuni vundamendilindini tühjaks ka teised keldriruumid.
Mu kallis inimekskavaator tekitas hoovi tagasihoidliku liivamäe.
Igatahes. Seest on vundment/kelder nii lõhutud kui võimalik.
LIISA (JA ABILISED) REMONDIVAD 