Kodu: Maja läind

Meie tulevane kodu on hetkel selline:

Selles suhtes on mõnus, et aed on koguaeg valge ja päike paistab. Aga millegipärast eriti päevitama ega aiapidusid korraldama ei tõmba 😀

Miks me lammutasime on kirjas siin.  Nagu ma selles eelmises postituses mainisin, siis lammutamine mingi ulmekeeruline ei ole. Tublisti oleme ka prügiveoga tegelenud ja no õnneks on naabrimehel sugulased, kes puidu kõik minema on vedanud. Saepuru jaoks tellisime nädalavahetuseks konteineri, sest seda pole küll enam kuhugi mujale panna.

See saepuru on üldse kogu lammutamise kõige nõmedam osa. Saepuruga olid soojustatud seinad ja lagi. Seinte pealt oli lihtne saepuru maha lükata, lae pealt oli juba nõmedam. Saepuru labidaga lihtsalt katuselt alla visata ei saanud, sest see oleks tähendanud, et terve Kristiine on meie tekitatud tolmu täis. Kasutasime sama alumiiniumtoru, mida ka maal pööningut puhastates.

Teisel pool maja, kus suurem krunt, panime (no mitte mina muidugi) hullu ja viskasime labidaga lihtsalt saepuru alla. Õnneks ei olnud eriti tuuline ilm. Naabritega on meil ikka supervedanud, sest kuigi nad on suvel jooksul ilmselt miljon korda pidanud aknaid pesema, siis keegi kaevanud ei ole. Ilmselt tuleb kõigile pärast vein (või kast) välja teha.

Kui saepuru maas, siis oli vaja lae- ja seinalauad eemaldada.

Alles jäänud karkass tuli lihtsalt läbi saagida ja ümber lükata. Selle kohta on mul mitu toredat videot instagramis 🙂

Kui puidu osa oli ümber lükatud, siis jäid alles kandvad postid.

Seda postide lammutamist peab ka instagramist vaatama. Siiamaani on veits uskumatu, et keegi selle lammutamise käigus viga ei saanud 🙂

Lõppkokkuvõttes oli lammutamine 100% õige otsus. Üks palk, mis oli otse vundamendi peal oli täiesti mädanenud. Ja arvestades, et see hoidis ühte maja nurka üleval, siis ilmselt pikka pidu ei oleks olnud.

Tahaks öelda, et nüüd on kõik lammutatud, aga vundamenti tuleb veel kaks ukseava sisse lõhkuda ja siis prahti koristada.