Ostsime maja plaaniga see renoveerida. Kuna aga üks meist ei olnud nõus oma täiskeldri (vähemalt 190cm) järgi andma, siis lõhkusime 1. korruse põranda plaaniga uus põrand natuke kõrgem ehitada. Siis hakkas tunduma, et sellisel juhul jääb 1. korruse lagi ka liiga madalaks ja änksamad on ikka kõrged laed. No ja siis selgus exceleid võrreldes, et vana maja renoveerimine ning uue ehitamine ei ole rahaliselt üldse niiväga erineva mahuga projektid. Ja no uus on ikkagi uus, mitte 50 aastat vana. Nii et uus plaan – ehitame uue maja! 🙂
Majalt kihte maha koorides selgus, et see on tõesti ainumõeldav otsus. Laudisel olid sees mingid kahtlased augud – kas mingi seen või koikahjustus.
Ja selgus, et see maja lõhkumine ei ole üldsegi nii keeruline ülesanne. Ise tehes ei ole see ka üldse kallis. Siiamaani oleme pidanud maksma, vaid eterniidi ja tõrvapapi jäätmejaama äraandmise eest. Samas seda oleks me pidanud eniveis tegema. Ärakooritud tükid oleme koheselt ka jäätmejaama viinud. Hetkel laiutab meil keset hoovi vaid üks suur lauahunnik, millest enamusest saab küttematerjal, mida naabrimehe sugulased on omale juba käruhaaval kütteks viinud.
Lammutame me maha kogu maja kuni vundamendini. Uus maja tuleb kivist, ilmselt bauroci blokkidest. Projekt on hetkel veel töös, nii et lammutamisega päris tuli takus ei ole.
Küla kõige fäänsim häärber näeb hetkel välja selline:
Pildil on näha ka, millised kõik tolleaegsed majad on. Puitkarkass, soojustuseks saepuru ja laudis peal. Saepuru on nii tihedalt, et seisab ka toestuseta 🙂
LIISA (JA ABILISED) REMONDIVAD 