Kodu: tsaupakaa põrand

Nagu juba mainitud, siis 30. dets – 1. jaanuar tegelesime põranda lõhkumisega. Eriti äss diil, sest abinõu selleks – piikvasara – saime ühe päeva laenutusraha eest 3 päevaks 😀

Põranda lõhkumine ei olnud üldse algses plaanis kirjas. Lõhkusime vana põranda betoonini puhtaks. Põrand koosnes traditsioonilistest kodukaunistuskihtidest – linoleumist ja liimitud soomepapilaadsest tootest. Seal all laudpõrand ja laagid ning laagide vahel 10 cm saepuru. Kui kõik see eemaldatud, siis betoonpõrand ise oli valatud vanade kitsarööpalise raudteerööbaste ja  i-talade (google it) vahele. Talade ja rööbaste kõrguse vahe oli umb 5 cm ehk mõnes kohas olid talad betoonist väljas. Algne plaan oli valada olemasoleva põranda peale uus kiht betooni, et saaks ühtlase põranda.

Nii õnneks ei läinud. Kõigepealt imestas üks sõber, et kuidas ühes maja pooles on keldrist mingit kahtlast rippuvat armatuuri näha, aga teises pooles ei ole. Siis vaatasin ise neid kartulisuuruseid auke põrandas ja mõtlesin, et ei tundu turvaline. Siis vahepeal käis projekteerija, kes arvas, et uue puittaladele toetuva põranda ehitamine ei tule üldse kallim kui olemasoleva parandamine ning siis saaks põrandat ka natuke tõsta, et kelder kõrgemaks saada (keldrist pikemalt järgmises postituses). Jõulude ajal arutasime, et peaks kellegi targemaga veel nõu pidama, kuid järgmisel hetkel olime Ramirendis ja siis juba põrandat lõhkumas.

Peika piikvasardas, mina tassisin kive. Proovisin ka ise vahepeal selle vasaraga lõhkuda, aga see suristamine pole päris minu teema 😀 Enamus kivides kukkus alguses keldrisse, siis need pidi peika sealt välja viskama, mina tassisin õue ja viskasin kärusse ja siis kärutasin aia äärde, kuhu kivihunniku tekitasime.

Meil on õega traditsioon jõulude ajal “Armastus kolme apelsini vastu” vaadata. Seekord aga ei jõudnud ja siis ma neid kive tassides etendasin kogu tüki üksinda – “Ära tassi kiva, kiva raske. Tassi juustu….” jne. Mul ei hakka endaga kunagi igav 😀

Selgus, et põrand oli osades kohtades ikka vabsee õhuke, nii et see lõhkumine oli ainuõige tegu. Armatuur ei olnudki nagu armatuur, vaid lihtsalt mingid mõned õhukesed raudtorud, mis põrandast välja rippusid. Ja seda nö armatuuri oli ainult pooles majas.

3 päevaga saime lõhutud enamiku põrandast, rohkem lihtsalt ei jõudnud. Samas see väike jupp meid ei sega ka ja tegelikult on hea, kui saab asju kuskil hoida veel ja liikuda.

Ja kui kellelgi peaks betoonitükke vaja minema, siis meil on üks hunnik üle.

Vot tak!