Minu issile meeldib igasugust kraami igalt poolt kokku tarida. “Päästa” – nagu ta ise ütleb. Enamus juhtudel ei kannata päästetavad kriitikapoegagi, aga teinekord läheb natuke nagu täppi ka.
Kuskilt, ma ei tea kust, ilmus meie tuppa üks diivan.
Ilmselgelt ei olnud diivan enam esimeses nooruses. Aga kuna see oma nooruses oli kindlasti väga ilus, siis leidsime, et anname talle võimaluse ka praeguses soliidses eas särada.
Üks Rakvere meistrimees pani diivanile uue sisu ning vahetas riide. Tulemus on ülimugav ja pehme diivan. Diivan käib ilusasti lahti ja ma juba niiiiiii ootan, et sellel magada saan 🙂
Esialgu ma muidugi ei luba kellelgi sellel isegi mitte istuda ja katan miljoni pleediga, sest no tegelikult ei olnud remonditavasse maamajja just kõige sobilikum see kangavärv 🙂
Diivani käsitoed on laigulised, kuna ma ei suuda otsustada, mis värvi need värvida. Samas nii on ka nagu äge ju. Tundub, et tuleb lihtsalt üle lakkida ja valma 🙂
P.S Kuna diivani tagune sein on tuunimisel, siis ma ei julge diivanit vastu seinagi lükata 🙂
P.P.S See kollane laik on mingi valgusetrikk, päriselt seda ei ole, kontrollisin rohkem kui mitu korda 😀
Võrratu tulemus, fantastiline kate!
MeeldibMeeldib
Aitäh! Ma ise ka niiii rahul.
MeeldibMeeldib