Selle maal käimisega on nii, et iga kord, kui ma koju jõuan, hakkan juba järgmist korda ootama. Kui ma päriselt Pajus elaksin, siis ma ilmselt nii entukas ei oleks. See praegune kevadel ja sügisel nädalavahetuseti ning suvel pikem maaelu on täpselt paras.
Seekord maanädalavahetus oli natuke nagu ideaalne. Laupäev möödus küll liiga suures osas Rakveres poodides, kuid muidu mõnna. Koristasin kogu elamise ära ja enam ei olegi nagu ehitusmehe laoruum see köök mul.
Pühapäeva hommikul laadisime kõhud täis ja olime ülejäänud päeva õues. Vahepeal tulid ka vanemad ja Kaisa. Kaisa tegi süüa ka, nii et isegi sellepärast ei pidanud tuppa minema.
Lõke lõõmas 10 tundi järjest. Mulle esimese hooga küll tundus, et ilm on natuke tuuline, aga päeva peale tuul õnneks vaibus.
Meil on see aed selline, et ilusasti niidetud, aga ega väga super aednikud me siiamaani olnud ei ole. Peika veetis 2 tundi ühe 20 aastat lõikamata õunapuu otsas ja see jäi ikka hulluks tihnikuks. Vähemalt saab nüüd traktoriga mugavalt sealt alt niita.
Seal samas õunapuu all olid ka natuke maa alt väljas kaks kivi, mis jällegi niitmist alati segavad. Issi ütles, et seda kivi ta on juba kaevanud ja see on liiga suur ja raske, et august kätte saada. Vesi mu peika muksliveskitele, sest neid ta siis välja kaevama asuski. August välja lükkamise pidin ikkagi küll enda peale võtma 😀 😀 😀
Õnnelik mees oma saagiga:
Mina kaevasin omale tutika lillepeenra.
Istutasin sinna juba ühed floksipoisid ja pojengid ümber.
Kaisa tennise seest leidsime ühe peaaegu surnud mesimummukese. Turgutasime ta meega üles ja pärast oli mumm juba täitsa krapsakas. Meil meel rõõmus.
Vahepeal pidasime Kaisa sünnat koos hea söögiga (lõpuks ka selle aasta esimene grill) ja mitteniihea tordiga.
Hõissa!
Järgmine kord tuleb vannituppa põrandaküttekaabel panna ja tasandussegu ära valada.
Lisaks kavatsen issiga võtta ühe suuremat sorti kõrvalhoonete koristuse ette, sest seda mõttetut kolu on seal way too much.
Ja kui kõik plaanipäraselt läheb saan juba ka uut köögimööblit kokku panna.
