Paju: köögilagi

Nagu ma juba mainisin, kui me sellel sügis 2015 nädalavahetusel maale läksime, jäi peikale silma lahtine laeplaat.

Köögilaes oli meil üks imelik vineerilaadne toode. Kuna kortsnajala juurest oli meil mingi aeg tagasi ilmselt päris pika aja vältel vihma läbi sadanud, siis oli meil juba päris pikalt sealt laeplaat lahti. Isa oli seda proovinud lappida, aga eriliselt esinduslik see välja ei näinud.

Peika arvas kohe, et kui me juba terve nädalavahetuse seal oleme, siis paneme lakke uue plaadi. Mõeldud-tehtud, autole hääled sisse ja Rakveresse ehitusplaate ostma. Minul oli sellel hetkel kuskilt kuuldud kipsonnõmejapaha periood, siis ostsime palju kallima OSB, mille kohta ma praegu tean, et see on veel rohkem nõmejapaha.

Plaadid suure raha eest ostetud, hakkasime olemasolevat lage maha võtma.

Piltidelt on näha, et tegemist on üle keskmise tolmuse tööga. Seal oli mitu kihti mingit jura ja tolmu.

Ja siis tuli välja (nagu mu elus jube palju millegipärast juhtub), et tark ei torma :D. No mida lagi sealt jama alt välja tuli. Aarne vaatas ja imestas ja kumbki meist ei saanud aru, miks me seda varem polnud teinud. Korstna juurest, kust vett läbi oli tulnud, olid lauad mädad, aga nende väljavahetamine oli kõige iisimbriisim osa.

Kuna köök on madal ja pime, siis ei olnud tume lagi kindlasti variant. Ilma väga süvenemata (see the pattern here?) hakkasin kruntima. Lõpuks läks lakke 2 kihti krunti ja 3 kihti laevärvi. Ja hetkel on selge, et tuleb üks kihti kevadel veel panna. Misiganes vahendiga seda lage töödeldud on (ilmselt mingi õlibaasil asi), siis natuke nagu pressib läbi sealt värvist. Ühel hetkel tuli mul lae värvimisele mõeldeski oksemaik suhu. Veits üle keskmise kopp oli ees. Aga nüüd tunnen, et juba jälle võiks 🙂

Alguses kaalusin ka laetalade tumedaks jätmist. Avalik arvamus (ja peika) isegi soosisid seda plaani, aga tegin ikka valgeks. Ja ei kahetse.